Mihkelson, Perkmann, Soontak - Kauber, Lõhmus, Lihulinn

August PihelVanus: 74 aastat18991973

Nimi
August Pihel
Sünd 1. august 1899 47 41
Jagatud märge: Address: Ristna küla, Kõrgessaare vald/Estonia
Tütre sünd
#1
Õie Pihel
23. veebruar 1931 (Vanus 31 aastat)
Venna surmVillem Pihel
24. september 1954 (Vanus 55 aastat)
Jagatud märge: Address: Saaremaa
Venna surmJakob Pihel
umbes 1960 (Vanus 60 aastat)

Õe surmMarie Pihel
umbes 1970 (Vanus 70 aastat)
Surm 8. oktoober 1973 (Vanus 74 aastat)
Perekond vanematega - Vaata seda perekonda
isa
ema
Abielu: 10. detsember 1882EELK Reigi kogudus
11 kuud
vanem õde
2 aastat
vanem vend
Jüri Pihel
Sünd: 14. november 1885 33 28Ristna küla, Hiiumaa, Kõrgessaare vald, Estonia
Surm: 28. juuli 1886Ristna küla, Hiiumaa, Kõrgessaare vald, Estonia
22 kuud
vanem vend
Villem Pihel
Sünd: 12. september 1887 35 29Ristna küla, Hiiumaa, Kõrgessaare vald, Estonia
Surm: 24. september 1954Saaremaa
õde
vanem vend
3 aastat
vanem vend
4 aastat
tema ise
August Pihel
Sünd: 1. august 1899 47 41Ristna küla, Hiiumaa, Kõrgessaare vald, Estonia
Surm: 8. oktoober 1973Ameerika Ühendriigid
−2 aastat
vanem õde
−6 aastat
vanem õde
Perekond koos: Helmi Rahnel - Vaata seda perekonda
tema ise
August Pihel
Sünd: 1. august 1899 47 41Ristna küla, Hiiumaa, Kõrgessaare vald, Estonia
Surm: 8. oktoober 1973Ameerika Ühendriigid
naine
tütar
Õie Pihel
Sünd: 23. veebruar 1931 31 26Pihtla küla, Saaremaa
Surm: 17. juuni 2003Windsor, Connecticut, Ameerika Ühendriigid
tütar
Privaatne
poeg
Privaatne

Sünd
Address: Ristna küla, Kõrgessaare vald/Estonia
Jagatud märge
Märkus
Pihel'ite Sugulaskonna Kroonikat August Pihel (1968) Isapoolsed eelkäijad. Esimeseks teadaolevaks Piheli perekonna eelkäijaks sai—"tuulest ja tormist merelt maale-aetud mees, keda rahvas hiljem kutsus 'Mädara Isand' ja kellel oli ka veel nimi 'Volens.'" Nii on kirja pannud minu vend Villem vanaema Madli jutustuse järgi ca 1900. Madli ise oli südinud Ristna talus Hiiumaal 1827. Tuleb järeldada et Mädara Isand oli laeva hukkumisel tormisel merel ainuke eluga pääsenu. Aeg oli hilis-sügis. Mees jäi talveks Hiiumaale, asus elama Mädarale, kohanes talve jooksul ja jäigi kohale. Sel aja Eestis liignimesi veel ei olnud. See sündmus vöis juhtuda 1760 aastate ümber. Uustulnuk polnud eestlane. Ei ole ka teada et ta oleks olnud sakslane, taanlane vöi rootslane. Tema kombed pidid olema lahkuminevad kohaliku inimeste omadest, miks muidu nimetus isand. On veel teada, et ta töi Hiiumaale viinategemise oskuse—vähemalt enda jaoks. Muu rahvas eelistas omatehtud ölut, ega hakkanud puskari ajajaks. Mädara Isand elas vabaabielus ja tal olnud 2 last, neist üks kindlasti poeg. Mädara Isanda pojast ei ole pea midagi teada, ka nime mitte, küll aga ta poja-pojast, kelle nimi oli 'Leesiku' Andrus. Andruse ajal pandi liignimed—1826.a. Rahvas kutsutud vallamajja. Andrusele öeldud: "Leesiku öues kasvab suur pihel, siis olgu su nimi ka Pihel." Sellega jäänud. Leesiku oli talu Kõpus. Andrusel oli 8 last—4 poega ja 4 tütart. Need said köik liignimeks Pihel. Tütarde osas, kes abiellusid, see hiljem muutus. Leesiku Andruse lastest Paavel asus elama "Heistesoole" (talu Kõpus), on aga tõenäoliselt pärast Leesikule tagasi läinud. Ta poeg, kelle nimi oli ka Paavel elas samuti Leesikul. Selle Paavli tütardest Alide oli Major Hanseni naine. Major langes II maailmasöjas. Andrus elas "Hirmustes." See talu oli 3 km kaugusel Ristnast. Tema laste-lastest Gustav ja Jakob olid meremehed. Viimati elasid Californias, kus nad surid ja maetud on. Aet elas "Lahes"—1 km Ristnast. Mehe nimi oli Volens ja samad ka järglaste nimed. Peeter läks kogu perega Vladivostokki. Jüri läks Ristnale elama; ta abiellus Ristna t. ainsa Madliga. Jürist on edaspide pikemalt juttu. Vana Maretist ei ole midagi teada. Oli arvatavasti üksik. -Kustavi Madli elas "Kustavi" nimelises elukohas. Liignimi tal ja järglastel ei ole teada. -Puumetsa Kersti abiellus Vähe Peetriga, kes liignimeks vöttis Kallas. Peeter uppus Soomest soola toomise reisil 1851.a. Kersti abiellus teist korda "Puumetsa" Tõnis Lepp'aga. Tema laste-lastest asusid Juhannes, August ja hiljem Eduard Ameerikasse elama. Kaks viimast elavad praegu San Fransiscos [sic] ja Redwood Citys [sic] Californias. Vanaema Madli vanim isapoolne eelkäija, kes elas Ristna t. Hiiumaal, oli Ristna Paavel. Tema arvatav aeg on ca 1730-1800. Ta olnud tuuleveskite meister. Ehitas Ristna tuuliku 1756.a. Käis ka Järvamaal tuulikud ehitamas. Kord sealt koju tulles toonud kaasa 2 lauluraamatud—trükitud 1763. Umbes samal ajal Paavliga elas Ristnal veel keegi Viiidas. Ta oli arvatavasti Paavli vend. Viidas teinud esimese kahe põhjaga ölle vaadi Hiiumaal. Enne seda joodud köik ölut käärimise tõrrest ära. Üks Ristna inimeste esivanematest—Paavel nimi, aga mitte vanaema Madli isa, teinud Reigi kirikus ehitamisel 1838 - 1840 köik sepa töö. Sellekohane tahvel on Reigi kirikus seina peal ja selles on öeldud: "Sepa töö tegi Ristna Paavel." See Paavel olnud ka Kõrgesaare mõisa sepp. On üldne arvamine, et köik Pihelid on head puu- ja rauatöö mehed ja ehitajad. Vanaisa Jüri ehitas laevu ja söitis merd. Ühel merereisil Ristnalt törva lastiga Saaremaale Orisaare—vilja ostmiseks—laev hukkus Mustjala Võhma küla kohal merel. Kolm laevameest pääses eluga, nende hilgas 10-ne aastane poeg Jakob. Laeval olnud asjad, mis meri randa uhtus, saadi kätte, n.n. "Võhma Kuninga," kelle nimi oli Meerits, korraldusel. Liine mäletamise järgi oli vanaisa Jüril kombeks oma sünnipäeva hommikul iga pere liikmele, kes leeris käinud, üks klaasitäis kibedat elumärjukest anda. Oma surmapäeval istus ta, nagu ikka, ahju taga ja suitsetas pika—poole meetrilise—varrega piipu. Siis tömbas kella üles, ütles: "Kell on 9, minge köik magama!" Köik tegid seda. Vanaisa and vanaema läksid toataha kambri laia asemele magama. Vähe aja pärast tuli vanaema ja ütles: "Vanaisa on nii vagusi, ei räägi midagi." Selgus et oli surnud. Selle vana kella Liine isa 1870.a. Riiast toonud. See kell ei käi enam nüüd—juba mitu aastat. Minu isa Jakob oli Ristna talupidaja, tegeles aga rohkem meremehena ja laevaehita jana. Oli käinud enamuses Läänemere sadamais. Laevaehitusmeistrina tegi ise plaanid, mudelid ja laevad. Laev ehitati mitme osaniku poolt. Jakob ehitas: 1. "Seeroosa"—kaljas kahe mastiga; 2. "Karla"—kaljas kolme mastiga; 3. "Korintus"—kaljas kahe mastiga; 4. "Rex"—souterpark kolme mastiga; 5. "Anti"—jaht ühe mastiga. "Karla" vajus köige laadungiga pöhja; mehed pääsesid. "Korintuse" torm ajas randa. "Rex" müüdi Vene kroonule—öppelaevaks; oli suurim Hiiumaal ehitatud laev—104 jalga kiilust pikk. "Anti" müüdi Soome. Jakob oli hulk aastaid Ristna päästepaadi ülem. Paadi meeskonda kuulus 8 aerumeest, 1 tüürimees ja 1 mees ees vahtis. Ühel Jõulueelsel [sic] päeval päästis ta küljeli läinud hukkuvalt Rootsi laevalt 9 meest. Üks 14 a. poiss oli juba külma kätte surnud. Kõik 10 meest said Vene kroonult höbe aurahad—"hukkujate päästmise eest." Jakob Pihel ja veel üks teine said Rootsi kuningalt Oscar II-selt kullatud höbe karikad, millistele nimed ja sellekohane pühendys [sic] rootsi keeles oli sisse graveeritud. Päästmine toimus ca. 1885. Ristna otsast sõitis mõõda palju laevu, mõnel päeval 20 - 30. Oli suur laevaliiklkus tee. Mitmed laevad hukkusid tormis ja udus. Rahval oli kombeks hukkunud laevade nimelauad sobivatesse kohtadesse, nagu aid uksed, maja aknad jne üles panna. Minu mäletuse järgi oli meil 8 niisugust hukkunud laeva nimelauda. Meelde on jäänud nimed: "MARY," "INTERPRID" [sic], "SEAROSE." Emapoolsed eelkäijad olid Jüri ja Kreet Veski. Nad olid "Veski" talu pidajad. Viimane asus samanimelise oja kaldal ja vististi oli seal varemalt olnud vesiveski. Talu oli paari-kolme kilomeetri kaugusel Kõrgesaare mõisast, veidi rohkem samanimelisest vallamajast ja Reigi kirikust. Vähe on teateid [sic] Jürist ja Kreedast. Jüri öel oli olnud hea pea: lauluraamatu laulud olnud tal kõik peas. Ei vajanud lauluraamatud; ei kannud seda kirikusse kaasa. Kreedal oli kätel ja näol suured tule armid. Nendega on seoses jutt järgnevast nägemusest. Kreeda tütar Maret oli selle ealine et ta magas suvel aidas. Ühel varasel pühapäeva hommikul, kui ta veel magas, kuuleb ta oma ema Kreeta ukse taga valjust hüüdvat: "Maret! Maret! Maret! — tõuse ruttu üles!" Kui ta ukse avas ja välja läks, näeb ta ema juba paarikümne sammu kaugusel toa poole minemas. Küsides—mis on?—ja emale järele rutates, näeb ta häkki, et emad [sic] ei olegi enam. Segaste tunnetega tuppa minnes, selgub et ema ei ole kusagil käinud ega teda hüüdnud. Varsti selle järele läks ait, kus tütar magas, põlema. Ema Kreet püüdis päästa Mareti riideid ja asju ja sai selle juures raskeid tule haavu. Päästis oma elu ojasse vette hüppamisega. Arvati, et nägemus tähendus önnetust, mis tulemas oli ja tuli. Jüri poeg Toomas oli kodutalu pidaja. Ta oli kaks aega—6 aastat—Kõrgesaare vallavanemaks. Tahetud veel edaspidiseks valida, ta polevat seda lasknud teha. Teine poeg Jakob oli Kõrgesaare mõisas kubjas. Elas oma perega mõisa ruumides. Tütre Anne mees—Metsa Mihkel—pidas metsavahi ametit. Oli ümbruskonnas tuntud mesinik [sic]. Maret elas ajal kus teo-orjus veel täiesti mööda ei olnud. Noore tüdrukuna käis ta mõisas korral. Selle nime alla kuulusid metmesugused tööd nagu lina harimine, lõnga ketramine ja muud sellesarnased. Koolis oli Maret käinud paar talvet, kaks kord nädalas. Lugeda ta oskas ja kirjutas ka vähesel määral. Perekond rändas 1909 a. märtsi kuus Hiiumaalt Saaremaale. Side Hiiumaa sugulastega jäi harvemaks ja pikapeale peaaegu lõppes. Seega ei ole ka kuigi palju andmeid Jüri ja Kreeda järglastest. Laur ja Liisu Rahnel olid Helmi vanimad teadaolevad isapoolsed sugulased. Nad olid saarlased ja nende kodukoht asus Saaremaal Pihtla vallas Rahniku külas Rahniku talus. Viimane asetses Pühakiriku juurest Tõlluste viiva maantee ääres—5 km Püha kirikust Rahnikule ja sealt 2 km Tõlluste. Liisu, sünd. Tuuling, on enne abiellumist elanud Kiritu Allikal. Liisu ja ta venna Aadu Tuulingu eelkäijtest on Karl—ja ta vend Hans—tulnud Ilplast [sic]. Karl jäanud elama Allikale, Hans läinud hiljem Kiritu Peetrile. Laur ja Liisul oli 5 poega ja 4 tütart. Need läksid täieealiseks [sic] saades igaüks ise teed. Aadu jäi kodutalu pidama. Talu läks hiljem vööraste kätte. Riidu asus Hämmelepa külasse "Tonni" talusse koduväikslese naisele, kellel oli 3 last. Peeter oli Tõlluste mõisa kokk. Kusti pidas Püha kirikumõisa kutsari ametit. Mihkel oli 6 a. valla kooli 34 a. Püha kurttummade kooli õpetaja. Ostis Peetri ja Laratsi talud Kiritu külas, ja teostas seal, kurttummade õpetamise töö körval, põhjalikke parandus- ja ehitustõid. Ta lasi puhastada põllud kividest, kraavitas ja torutas vee all kannatavad osad ja ehitas koristatud kividest parimad võimalikud kivi aiad. Parandas põldusi väärtuseta maa-aladelt mulla põldude peale vedamisega, tõstes sellega mustamulla pinda, mille tagajärjeks tunduvalt suuremad saagid. Ehitas ajakohase kivist kuivatise-viljaaida-tõõtoa. Tegi eeskujuliku kivi karjalauda-küüni. Kraavitas ja puhastas 3 ha sood. Kõik mis ta tegi oli kapital töö ja vääris täiel määral ütelust "Isa igine ja poja põline." Pärast Mihkel Rahneli aega—alates 1928 a.—oli Peetri talu tegelikuks pidajaks tütar Helmi ja ta elukaaslane—nende ridade kirjutaja. Siis ehitati uus elu maja ja sigala-karjaköök-saun. 5 ha sood kultiveeriti kultuur heinamaaks. Rajati õunapuu aed 300 puuga ja istutati hulk ploomipuid ja marjapõõsaid. Kaunistati talu ümbrust palude ilupuude ja lilledega. Istutati 2 ha kuuse metsa. Muretseti ajakohased põllutöö riistad nagu niidu- ja viljalõikuse masin, loo reha, saki sahad, sampo äke, vilja sorteerimise ja tuulimasin. Reaskülvi masin oli juba enne olemas. Võeti tarvitusele uued kartuli ja vilja sordid. Karja arendamise ja kasvatamise peale pandi palju rõhku. Üldiselt peeti Peetri talu sel ajal Saaremaal eeskujulikuks. "Peetri" talu viimased pidajad lahkusid totalitaarse Vene hirmuvalitsuse eest talust ja kodumaalt 29 sept. 1944. Laur Rahneli t. Eeva oli Annuse talu perenaine. Tütred Viiu ja Tiina—Peetri talu omaaegse pidaja Juhan Jansoni naised. Mari oli mehel Aleksander Neggol, kes oli endine Tõlluste mõisa aidamees. Üks ta tütremeestest Aleksander Koppel oli E.V. Riigikoku liige; nimetatu küüditati 1941 a. venelaste poolt. Peeter ja Liis Vissak olid Helmi emapoolsetest eelkäijatest vanimad teadaolevad. Nad olid tartlased ja nende elukoht oli "Purika" t., Kaagveres, Tartumaal. Liis oli Peetri teine naine. Peeter oli talupidaja, kuid tegeles ka ühiskonna asjadega. Oli Kaagver vallavanem ja vallakohtunik. Temast oli ülesvõte, kus ta on Tartumaa rahvariides, ja kaelas vastavad kohtuniku ametimärgid. Pilt on sõja aegadel kaduma läinud. Peetri esimene naine suri; ta nime ei ole teada. Lapsi oli Peetril 10—5 poega ja 5 tütart. Neist—Juhan suri Vene kroonuteenistuses; —Hendrik oli "Emajõe" saunupidaja Tartus; —Jakob—oberkonduktor Narvas; —Jaan Kaagveres "Purika" (isatalu) pidaja; —Jüri—rätsep Tartus; Mari mehe Otto Kibbal'a kodu oli Kastres; tegi rätsepa- [sic], suvel peamiselt ehitustööd; tütar Ida abiellus Mihkel Rahneliga; neid laulatati Tartu Maarja kirikus; pärast abiellumist elasid Tartus. Mari ja Otto Kibal laulatati Võnnu kirikus; —Ann oli kooliteenija Jaan Tassa naine; lapsed olid: kirjanduse ja kunsti teadlane, ka viiuldaja, Aleksander Tassa ja kooliõpetaja Rudolf Tassa; viimane läks 1905 a. Pariisi. Suri seal ühes naise ja lapsega tuberkuloosi. —Liis abiellus Jaan Miinaga, kes oli Hübbe lauavabriku masinist Tartus. —Miina mees oli talu peremees Jüri Lomp Tartumaal. —Maali läks mehele Tõnis Roosenbergile, kes oli Tivoli õllevabriku tisler Tartus. Pihelite sugulaskonna hulka kuulub paljude töö-alade inimesi. On meremehi madrusest kaugesõidu kaptenini, maata ja maamehi, laevaehitajad ja kirikutegijaid, plekiseppi ja püssimeistrid, vallavanemaid politseinikke ja riigikogu liikmeid, köstreid kooliöpetajaid ja ajakirjanikke. On ülikoolides käinud, kirjanduse ja kunsti teadlasi, on riigi- ja omavalitsuse ametnikke ja seltsitegelasi ja palju muid. Neid on surnud loomulikku surma, uppunud merereisidel, lahkunud õnnetuste läbi. Mitmed mõrvatud ja küüditatud venelaste poolt; teised sõjalase surma saanud. Sugulaskonnas on rohkem neid kes nüüd viibivad vaimuvallas, kui teisi. Ei ole teada et sugulaskonnas oleks olnud mõrtsukaid või rõõvleid. Ka ei ole teada ühtegi Vene totalitarismi usulist. Eluasemeks on peamiselt olnud sünnimaa asukohad. Kuid on ka väljarändajaid, kes vabatahtlikult, kes olude sunnil. Neid on läinud saartelt mandrile ja ümberpöördult; neid läks Vladivostokki, Rootsi, Inglismaale, Prantsusemaale, Ühendriikidesse. Käesolevad ja järgenevad leheküljed annavad ümarguse pildi esivanematest ja sugulaskonnast. See ei ole täielik, leidub vigu-eksitusi. Vanemad andmed Pihelite ja Veskite kohta on saadud vanaema Madlilt—tema juttude järgi kirja pannud mu vend Villem. Rahnelite ja Vissakute üle on teateid annud peamiselt Ida Rahnel. Arhiivide andmed ei olnud kättesaadavad. Ülevaatlikust täiendavad toimukule juurde lisatud "Sugulaskonna puud"—4 lehel. Ka juurdekuuluvas kartoteegis leidub üksikasjalisi andmeid paljude sugulaskonna liikmete kohta. Mineviku registreerija; August Pihel Hartfordis, Mihklikuus 1968.